Liigu sisu juurde

Must tööjõud ehitusturul?

veebruar 8, 2011

Tänases Svenska Dagbladetis ilmus arvamuste veerus artikkel, mis puudutab musta tööjõudu Rootsi ehitusturul. Firma Dipart Entreprenad tegevdirektor Jens Hoffman kirjutab, et ehitusturul on laialt levinud väljamaise tööjõu kasutamine, mistõttu minnakse sageli mööda ka maksuseadustest. Kirjutaja leiab, et sekkumiseks peaks olema paremaid vahendeid ning sarnaselt toitlustuskohtade ja baaridega tehtuga võiks ka ehitusplatsidele teha ootamatuid kontrollreide. (Jens Hoffman “Stoppa fusket i byggbranschen“, 8. veebruar 2011, Svenska Dagbladet)

Hoffman viitab mh. ka TV4 kanalil juba mõnda aega jooksnud populaarsele ehitussaatele Fuskbyggarna (ca “Sohiehitajad”) – saates on inimesed pöördunud remondimeeskonna poole, kuna nende tellitud ehitusmehed on midagi ära vusserdanud ning legendaarne ehitussaadete staar Martin Timell tuleb oma meeskonnaga ja teeb asjad korda. Tegelikult viitab see saade Hoffmani sõnul varjatult samuti olemasolevale probleemile: laialdaselt levinud mustale tööjõule ja vastava ettevalmistuseta ehitusmeestele. Mitmes osas on televaataja kohanud perekondi, kes usuvad end olevat ostnud unelmate maja, aga sisse kolides avastanud, et selle on ehitanud täiesti kvalifitseerimata tööjõud ning mis vead sellest kõik välja tulevad.

Jens Hoffman räägib, milliseid mustreid tema oma 17 tööaasta jooksul ehitusvaldkonnas on märganud: mõni nii-öelda allettevõtja registreerib ettevõtte ja kasutab tööjõuna inimesi, kes lootuses paremale elule on tulnud Rootsi enamasti ida poolt. Vahel abistatakse neid isegi Rootsi kolimisel ning neile võimaldatakse kuskil üheskoos (autosuvilas, suvilas) elamist. Mustalt väljamakstav töötasu on ligikaudu 50-100 Rootsi krooni tunnist. Töökeskkond ja muu sinna juurde kuuluv on enamasti olematud, tööpäevad pikad, puhkepause vähe. Ettevõtjad, kes taolisi allettevõtjaid usaldavad, ei taha väga teada, kuidas selline soodne hind saadakse. See häirib tõsiseid ettevõtjaid, kes on oma hinnapoliitikaga sattunud ebaausasse olukorda. Tegelikkuses aga kasutatakse ära nii tööjõudu (madalam palk, olematud töötingimused) kui ka tellijat (ehitusturul saab tellija sageli kvaliteediga petta), maksutulu jääb riigil saamata.

Mida saab riik teha? Maksuamet võib küll raamatupidamisi uurida, aga sageli on taolised ettevõtted juba enne esimese majandusaasta möödumist pankrotti läinud. Ettevõtjana kurdab Jens Hoffman, et nende organisatsioonid on poliitikuid sellest informeerinud, teinud lobby-tööd ning võidelnud, aga asi ei tundu kuhugi suunas liikuvat. Seetõttu teebki tema omapoolsed ettepanekud: a) teha ehitusplatsidele välkkülastusi; b) ettevõtted peaks aru andma oma tööandjamaksudest individuaalselt, mis on tänapäevase raamatupidamisprogrammidega kerge; c) tuleks siss viia suurem tellijavastutus.

Lõpetagem aga tänane sissekanne ühe teise teemaga, mis seondub väljamaal töötamisega. Nimelt kirjutatakse ajalehtedes täna sellest, et rootslased käivad Norras tööl… banaane koorimas (Jørgen M. Gilbrant: “Nordmenn er «tjukke i huet» og late“, 8. veebruar 2011, Dagbladet). Kust mujalt ikka odavat tööjõudu saada kui idapoolselt naabrilt 🙂 Tegelikult algas teema eelmise nädala Skavlani saatest ning võetakse üles tänases Rootsi Televisiooni programmis Uppdrag Granskning – reporterid ei uskunud, et see on võimalik. Oslos elavat praegu ligikaudu 80 000 rootsi noort. Ühes vabrikus Tveita linnaosas Oslos istuvadki Dagbladeti külastuse ajal kuus rootslast ja koorivad banaane. Väidetavalt on see hea rahulik töö – saab samal ajal muusikat kuulata nt. Selle töö eest teenivad nad 130 Norra krooni tunnist, mis on parem teenistus kui Rootsis. Kui Norra ajaleht Dagbladet küsib, kuidas rootslanna norrakatesse suhtub, siis vastab see üsna rahulikult, et talle norrakad eriti ei meeldi. Nad olla “peast uimased” ja “laisad”. “Norrakatega koos töötades tuleb kogu aeg pause pidada, samas kui rootslased on usinad ja teevad alati head tööd.” Neiu jutu järgi ei ole rootsi noortel teist valikut – Rootsis on võimatu tööd saada, sellepärast sõidavadki paljud Norrasse.

Loe ka: Daniel Siksjö “Nytt lågstatusjobb för svenskar i Norge“, 8. veebruar 2011, Aftonbladet

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: