Liigu sisu juurde

prints Danieli ülikooliõpingud

juuni 14, 2011

Eelmisel nädalal tekitas Rootsi ajakirjanduses tormi teeklaasis uudis kroonprintsessi abikaasa prints Danieli terviseteaduse alastest õpingutest Rootsi parimas meditsiini õpetavas kõrgkoolis – Karolinska Institutetis (vastavalt Times Higher Educationi rahvusvahelisele võrdlusedetabelile Euroopa üheksas). Õppimine ja enesetäiendamine iseeneses ei ole kunagi probleemiks. Probleemi põhjustas hoopis see, et Danieli riigieksamite punktid ei olnud piisavad sellise hariduse omandamiseks ja individuaalprogrammi eest peab õukond maksma – 7,5 kõrgkooli ainepunkti eest 200 000 Rootsi krooni maksumaksjate raha. Kevadsemestril on Daniel õppinud individuaalprogrammi järgi füsioloogiat (kursus “Inimese füüsiline aktiivsus ja tervis”), mh. ülekaalulisuse põhjusi ja südameveresoonkonna haigusi (“Hovet köper utbildning på toppuniversitetet åt Prins Daniel,” 11. juuni 2011, Dagens Industri). Prints Daniel ei oleks gümnaasiumi keskmiste hinnetega sellele kursusele saanud – lõpetades sotsiaal-õppekava Sandvikenis, oli tema keskmiseks hindeks 3,1. Tänapäevase süsteemi järgi vastab printsi hinne 13,14-le. Karolinska Instituteti füsioloogia sissejuhatavale kursusele pääsemiseks oli 2011. aasta kevadsemestril alumiseks piiriks 17,26. Tema kõrgkoolieksami tulemusest – 0,1 – ei oleks ka piisanud, kirjutatakse Aftonbladetis (Joachim Kerpner: “PRISET: 200 000,” 11. juuni 2011, Aftonbladet). Samas on taoline “järjekorrast ette ostmine” võimalik tänu individuaalõppekavade määrusele. Mõte on selles, et ametivõimud ja tööandjad võiksid oma personali pädevuste tõstmiseks täienduskoolitusi osta. Tegelikult ei olegi tegemist tavalise tasemeõppega, vaid kohandatud õppega.

Kokku on Danielil vaja õppida 30 punkti eest, neljal semestril. Riigimarssal Svante Lindqvist selgitab Aftonbladetile, et see raha võetakse apanaažist.* Ta räägib ka, et prints Daniel oleks meeleldi ka tavapärase füsioloogia õppekava järgi õppinud, aga kuna tema peamine ülesanne on toetada kroonprintsessi, ei olnud hariduse omandamine teisel viisil võimalik. Samuti kinnitab riigimarssal Svante Lindqvist Aftonbladetile, et õukonna hinnangul toob see maksumaksjale tulevikus ainult kasu – ja kindlasti rohkem kui 200 000 Rootsi krooni eest, kuna prints osaleb tulevikus seda aktiivsemalt sihtasutuste ja fondide töös, mis tegelevad laste varajase paksuksminemise ja parema tervisega (Joachim Kerpner: “PRISET: 200 000,” 11. juuni 2011, Aftonbladet).

Ometi kirjutati Aftonbladetis ja Dagens Medicin’is, et riigiõiguse professori Joakim Nergeliuse (Örebro ülikool) sõnul võivad prints Danieli õpingud Karolinska Institutetis olla seadusega vastuolus (Joachim Kerpner: “Hovets köp av utbildning kan vara olaglig,” 14. juuni 2011, Aftonbladet, Simon Rothelius: “Uppdragsutbildning till prins Daniel kan vara lagbrott,” 14. juuni 2011, DagensMedicin). Vastavalt tellimuskoolituste määrusele võib aga seda õppevormi kasutada ainult töötav inimene ja probleem seisnevat selles, et Danieli ei saavat vaadelda kui õukonna poolt tööle võetud inimest. “Juhul, kui ta ei ole töövõtja, ei saa ka öelda, et tegemist on personali täienduskoolitusega. See on väga põnev küsimus. Tuleb selgeks teha, milline on prints Danielu tööõiguslik staatus ja tundub, et see on keeruline,” räägib professor Joakim Nergelius Aftonbladetile. Selle mõtteviisi taustaks on üks altkäemaksujuhtum, mille lahendis leiti, et kroonprintsess Victoria ja Daniel ei ole õukonnaga “töösuhtes”.

 

Karolinska Instituteti värske direktor Bengt Norrving (vastab ligikaudu ülikooli kantsleri ametikohale) aga kinnitab, et õppeasutus ei ole seaduse vastu eksinud, kuna prints Danielil on avalik esindusfunktsioon, mida nad võrdsustavad töölkäimisega. Seoses kollase ajakirjanduse rünnakutele, andis ülikool 13. juunil 2011 välja ka pressiteate. Selles kinnitatakse, et vastav tellitud haridus ei käi samadel alustel kui tavaline tasemeõpe ning taolist täienduskoolitusmoodulitest koosnevat õpet korraldatakse kõikides Rootsi kõrgkoolides ja ülikoolides vastavalt määrusele 2002:760 kõrgkoolide seaduses (“Missuppfattning om kö till uppdragsutbildning,” Karolinska Instituteti pressiteade 13. juuni 2011). Pressiteates korratakse, et taolise hariduskorralduse eesmärgiks on pakkuda avaliki sektori asutustele ja eraettevõtjatele võimalusi töötajate pädevuste tõstmiseks. Õpet korraldatakse vastavalt nõudmisele ja selle eest tasub klient. Tasemeõppe õppekavadele ei pakuta selliste koolitustega konkurentsi, kuna see toimub täiesti eraldi. Samuti ei saa eraisikud selle hariduse eest maksta.

Veel lugemist samal teemal:

* apanaaž valitseva dünastia mittevalitsevaile liikmeile riigi poolt antav elatis

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: