Liigu sisu juurde

iga neljas rootsi noor eelistaks diktatuuri

oktoober 25, 2011

Suve hakul käis kulutulena läbi Rootsi meedia uudis uuringust, mis oli rootsi noorte seas läbi viidud. Tegemist oli World Values Survey‘ga Rootsis ning selle läbiviija Quality of Government Institute’i teadlane ja Göteborgi ülikooli ühiskonnateaduste osakonna dotsent Staffan I. Lindberg. Uurimusest võib lugeda Göteborgi ülikooli kodulehelt. Staffan I. Lindberg kirjutas arvamusloo Dagens Nyheterisse (Staffan I. Lindberg: “‘Demokrati inte så viktigt för dagens unga svenskar’,” Dagens Nyheter, 3. juuni 2011) arvamusloo.

Uuring viidi ROotsis läbi 2011. aasta veebruarist aprillini, küsides esmakordselt küsimusi poliitilise korruptsiooni kohta. Uuringu valimisse kuulus 1208 juhuslikult valimi teel küsitletut. Selgus, et paljud rootsi noored oleksid valmis oma demokraatlikud vabadused ja õigused maha müüma.

  • 1208-st inimesest 7% vastavad, et oleks mõeldav anda oma hääl valimistel sellele erakonnale, kes annaks valimise eest raha või kinke. Võrdluseks olgu öeldud, et vastav protsent Gaanas, riigis, kus teaduskirjandusele toetudes õõnestatakse demokraatiat sellega, et kõike mõõdetakse rahas, on 9.
  • Sama protsent Rootsi noorte seas: 21 % 18-29-aastastest peavad mõeldavaks, et vahetavad erakondlikku sümpaatiat väiksemat sorti rahalise toetuse eest. See on põlvkond, kes on üles kasvanud peale külma sõja lõppu. Vanuserühmas 40+ on selliselt vastanud vaid 2,5%.
  • Selles vanuserühmas levib ka arvamus, et demokraatia ei olegi nii väga tähtis.
  • Kui riigikogu kandideerija hangiks kõnealusele inimesele või kellelegi tema lähikonnast töökoha, oleks 28% noortest valmis sellele inimesele oma häält andma.
  • ca 23%-e küsitletud noorte hulgast ei ole oluline, kas nad elavad demokraatlikus riigis või mitte.
  • 26% noortest leiavad, et oleks “üsna või väga hea”, kui Rootsit juhiks tugev juht, keda ei kõigutaks demokraatlikud valimised.
  • Vanemale põlvkonnale, kes on diktatuure väga lähedalt näinud, hindavad demokraatiat hoopis teisiti – 97%-le neist on väga oluline demokraatlikult juhitud riigis elada.

Staffan I. Lindberg on need küsimused ise välja töötada aidanud, et uurida ohtu demokraatiale erinevates riikides Aafrikas ja mujal. Ajalehes kurdab ta, et tulemustes võib näha ohtu demokraatia alustaladele. Lindberg kirjutab:

“Tuneesias, Egiptuses, Liibüas ja nüüd hiljuti Süürias võitleb ja sureb noorte põlvkond hääleõiguse ja demokraatia eest. Ka meie oma riigi võitlus demokraatlike õiguste ees ei ole veel kauge ajalugu. 1931. aastal tulistas rootsi sõjaväelane Aadalenis 5 meeleavaldajat surnuks ja haavas rohkemaid. Teine maailmasõda tähendas paljude riikide jaoks vabanemist Mussolinist ja Hitlerist, teiste jaoks 45-aastast diktatuuri. Vabadus ja õiglus ei ole kunagi tasuta kätte tulnud.”

Kuidas on saanud tekkida sellised tulemused? Ühe hüpoteesina pakub Lindbergi 16-aastane tütar välja võimaluse, et kõik räägivad, kuidas Hiina majandus muudkui tõuseb, keegi ei räägi vaesusest ja rõhumisest maakohtades, “äkki sealt tulebki arusaam, et diktatuur polegi nii paha?”

Tegelikud põhjused ei ole ju teada. Tegemist ei ole ekstremistidega, vaid juhusliku valimi teel valitud noortega, kelle hulgas on erinevate poliitiliste vaadetega inimesi. Neil on töökohad, haridus – nad on läbilõige ühiskonnast. Sõnum, mida Lindberg tahab edastada – “oleme oma ebaõnnestunud – erakonnad, poliitikud, ajakirjandus, õpetajad.” Enam ei ole selgepiirilisi poliitilisi debatte – olukorras, kus sotsiaaldemokraadid räägivad maksude alandamisest ja parempoolsed toetavad töölisklassi, tekib ehk tunne, et erakonna valik ei mängigi nii tähtsat rolli.

Demokraatiaminister Birgitta Ohlsson (Folkpartiet/Rahvapartei) reageeris uudisele: “Päris hirmutav, et mõnedel noortel inimestel on antidemokraatlikud hoiakud. Elava ajaloo foorum on läbi viinud väärtushinnangute uuringuid rootsi gümnaasiumiõpilaste seas, uurides hoiakuid juutidesse, roomadesse, moslemitesse, homoseksuaalsusesse ja sisserännanutesse. On ligigaudu 20-protsendine tuumiks, kes väljendavad selgelt mittesallivaid hoiakuid Valitsus tegeleb sellega. Samas näitavad paljud rahvusvahelised uuringud, et Rootsi on üks maailma parimaid demokraatiaid – niihästi suur valimisprotsent kui suur austus inimõiguste vastu. Samas tuleb selle kallal pidevalt tööd teha.” (valitsuse pressiteade “Regeringen främjar ungas demokratiska värderingar“, 3. juuni 2011; samal teemal Pär Karlsson: “Var fjärde ung svensk föredrar diktatur framför demokrati,” 3. juuni 2011, Aftonbladeti blogi).

Veel samal teemal:

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: