Liigu sisu juurde

Gustav Adolfi päev

november 6, 2011

Gustav II Adolfi kuju Göteborgis

6. novembrit tähistatakse mitmel pool Gustav Adolfi päevana, mälestamaks Rootsi kuninga hukkumist Lützeni lahingus samal kuupäeval 1632. aastal (gregoriuse kalendri järgi oli tegemist 16. novembriga). Seda päeva hakati tähistama 19. sajandil. Eesti jaoks seostatakse mälestust Gustav II Adolfist sageli hariduselu elavdamisega Rootsi idaprovintsides tema valitsusajal ning Rootsi ajale viidatakse sageli kui “vanale heale Rootsi ajale”. Olgu selle “hea” ajaga, kuidas on – selge on see, et just tema valitsusajal, 1632. aastal pandi algus Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustavianale. Tänapäeva rootslastel on mõnevõrra kahetine suhtumine oma tolleaegsesse suurriigi valitsejasse ja sõdivasse kuningasse – nad häbenevad vaikimisi suurushullustust ning sõjateemat, mis riigis toona valitses. Läänemeri oli toona põhimõtteliselt muutunud Rootsi siseveekoguks.

Gustav Adolfi päeva tähistamine on sellegipoolest mitmes kohas au sees ning siis rõhutakse kuninga saavutustele muudes valdkondades.

Esiteks võiks ära tuua Göteborgi, kus Gustav II Adolfit peetakse linna ametlikuks rajajaks. Börsihoone ees seisab kuningale püstitatud uhke ausammas (vt. esimest fotot), mille vähendatud koopiat võib näha Tartu Ülikooli peahoone taga.

GA-balli reklaam Göteborgi nationi avalehel 2011

Tegelikult rajas esimese linna Göta jõe suudmesse juba Karl IX – see asus Hisingenil vana Älvsborgi vastas. 1603. aastal anti välja ajutised privileegid ning õigusjärgsed kirjutati alla juba 1607. aastal. 1611. aastal põletasid taanlased selle linna aga nii põhjalikult maatasa, et arheoloogid on tolle aja ehitusasemed leidnud alles 20. sajandil (vt. Wikipediast). Sellegipoolest kasvas 17. sajandi algul ainult vajadus tugeva kindluslinna järele Göta jõe suudme lähedal Rootsi riigi lääneservas. See viiski tänase Göteborgi linna asutamisele 1621. aastal – käsu ehitamiseks andis toonane kuningas Gustav II Adolf. Peale pidustuste Göteborgis peetakse ka Lundis sel päeval Gustav Adolfi balli (tuntud ka GA-balli nime all), mille korraldajaks on üliõpilaste Göteborgi nation (nende vaste meie korporatsioonidele). See toimub traditsiooniliselt Akadeemilise Seltsi majas ehk AF Borgenis.

Ka Boråsi linna rajajaks peetakse Gustav II Adolfit. Linn asutati 1621. aastal majanduspoliitilistel põhjustel. (Kuigi piirkonnas oli tegelikult juba toona ca 38 000 elanikku).

ajalooline pilt: obelisk Uppsala toomkiriku kõrval

Gustav II Adolfi mälestust peab kalliks ka Uppsala ülikool. Traditsiooniliselt laulvat 19. sajandil loodud laulukoori (toona meeskoori) Allmänna Sången meeslauljad sel päeval Obeliski juures Gustav II Adolfi auks isamaalisi laule. Kohal on ka nationide lipud. Kuninga panus ülikoolielu elavdamisele peale reformatsiooniaega oli suur. Samuti peetakse Uppsala Ülikooli akadeemilise raamatukogu rajajaks Gustav II Adolf – Carolina Rediviva nime kandev raamatukogu rajati 1620. aastal. (Loe raamatukogu ajaloo kohta lisaks inglise keeles siit). Gustav II Adolf kinkis ülikoolile 31. augustil 1624. aastal ligikaudu 400 talu ja maatükki, metsi ja veskeid Upplandis ja Västmanlandis. Selle väärtus nüüdses rahas on väidetavalt hinnatav 2 miljardile Rootsi kroonile – tegemist on pindalaga, mis on võrdne ligikaudu poolega Ölandi saare pindalast. (Lugege veel Gustav Vasast jäänud pärandist Wikipediavahendusel).

allikas: svenskaveckan.fi

Samuti on selle päeva tähistamine au sees ka soomerootslaste seas, kes on päeva hakanud tähistama rootsi päevana (Svenska Dagen; Ruotsalaisuuden päivä). Selle päeva tõi lipupäevana kalendrisse Rootsi Rahvaerakond (Svenska folkpartiet) ning seda peeti esmakordselt 1908. aastal. See päev sündis reaktsioonina soomerootslaste nõrgenenud positsioonile peale maapäevareformi 1906. aastal Soomes. Axel Lille, Rootsi Rahvaerakonna asutajaliige, kirjutas 1908. aasta 6. novembril ajalehes: “Gustav II Adolf on meie ajaloo suurim mälestus, väärt seda, et ta muutuks keskpunktiks, mille ümber Soomemaa rootslased astuvad ühel päeval kokku, tahtes oma laekaist ammutada uut julgust ja jõudu võitluses olla need, kes nad on, oma rahvust säilitada.” Päeva eesmärgiks sai edendada soomerootslaste kokkukuuluvustunnet ning on sellest ajast saadik olnud justkui Soome Rootsi alade jaoks rahvuspäevaks. Sel päeval lauldakse “hümni” – Emakeele laulu (Modersmålets sång), millele on sõnad ja muusika kirjutanud Johan Fridolf Hagfors. (Vaata ka: “Finlandssvenskar på svenska dagen,” YLE arhiiv 1985, 1986, 1990; “Varför den 6 november?” Svenska Centralarkivet; selle aasta pidustustest: Yle).

Rääkides Gustav Adolfipäevast, ei saa kuidagi mööda ka Gustav Adolfi koogikestest, mille põhiliseks tunnusmärgiks on kuninga siluett. Google’i pildiotsing annab tulemuseks arvutul hulgal erineva välimusega koogikesi, millel üks ühine joon – oluline ongi Gustav Adolfi pilt. Neid väikeseid (enamasti) šokolaadist või martsipanist pildikesi saab eraldi osta, et siis endale meelepärased koogikesed ise valmistada. Nende koogikeste traditsioon on alguse saanud Göteborgist Rubenssoni nimelisest kondiitrist, kes valmistas kuninga skulptuuri järgi mudeli. Ta valmistas ka väikeseid koopiaid skulptuurist ja kuninga pildiga komme. Mõned arvavad samas, et traditsioonilise Gustav Adolfi-koogi loojaks on tuntud suguvõsa Arnholt. Põhjala Muuseumis (Nordiska Museet) olla olemas Gustav Adolfi kujuga küpsetusvorm, mis kuulunud ühele Arnholtidest. Teised viitavad jälle kondiitrite suguvõsale nimega Bräutigam, kes olla esimese GA-koogi valmistanud 1909. aastal.

Magnus Johansson näitab TV4 hommikuprogrammis näiteks ühte võimalust valmistada Gustav Adolfi kooki. Tänase Gustav Adolfi päeva puhul on Relvapalati (Livrustkammare) kodulehel peale aktuaalse päevakava ka mõned retseptid.

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: