Liigu sisu juurde

eluasemete hinnad langevad üle kogu Rootsi

jaanuar 17, 2012

Kauplemine Rootsi kinnisvaraturul vähenes möödunud (2011) aastal märgatavalt. Jaanuarist novembrini müüdi 6000 objekti vähem kui tunamullu (“Färre bostadsaffärer förra året,” 12. jaanuar 2012, Svenska Dagbladet). Tänane uudis teadeteagentuurilt TT Stockholm, milles on käsitletud kinnisvarahindade langemist üle kogu Rootsi, on leidnud kajastamist Rootsi meedias laiemalt (teadeteagentuur TT Stockholm: “Breda prisfall på bostäder,” 17. jaanuar 2012; Svenska Dagbladet; “Stort ras för bostadspriserna,” 17. jaanuar 2012, Dagens Nyheter). Uudis põhineb eluasemete hindade jälgimisel möödunud aasta teisel poolaastal. Leitakse, et ümbritsevas maailmas toimunud majanduslikud muutused ning eluasemete laialdane valik on viinud küllastumiseni ja hindade langemiseni eluasemeturul. Eriti silmapaistev muutus on toimunud eramajade (rootsi k.villa) puhul. Kogu riigis langesid hinnad detsembri (2011) jooksul tervelt 11 protsendi võrra. Ka Stockholmis ja Suur-Stockholmis langesid hinnad 3 protsendi võrra, Suur-Malmös aga tervelt 11 protsendi võrra. Svensk Fastighetsförmedling’u (Rootsi Kinnivaravahendus) tegevdirektor Peeter Pütsep kommenteerib, et sügisesed tendentsid jätkuvad, endiselt on kinnisvaraturul suur valik ja vähenevad hinnad. Tema sõnul on alust arvata, et see suund jätkub ka kevadel, kuniks püsivad rahutud finantsturud. Malmö jääb eriti silma seetõttu, et pakkumisi on vähem ja üksikutel tehingutel seetõttu statistika mõttes suurem kaal. Võib öelda, et just eramute hinnad on langenud peaaegu igas läänis.

Nädalavahetusel korraldatud suurel eluasememessil oli inimeste huvi olnud suur. Peeter Pütsepa sõnul leiavad ostjad ja müüjad loodetavasti mh. selle ürituse abil mingi kesktee või reaalse hinnavahemiku.

Swedbanki juhtiv analüütik Cecilia Hermansson leiab, et neid arve ei saa ülearu tähenduslikeks pidada, kuna detsember on alati olnud hooajaliselt madalate müüginumbritega (TT: “”Bostadspriserna kan bli ett sänke för konjunkturen”,” 17. jaanuar 2012, Dagens Nyheter). Tema arvates on veel liiga vara teha lõplikke järeldusi, aga kui see tendets jätkub, võib see tähendada konjunktuuri langemist. Ta kinnitab, et praegu on langustrend, aga seda ei tohiks veel alarmeerivaks pidada. See, millist mõju hindade alanemine konjunktuurile avaldab, sõltub sellest, kui palju langevad eluasemelaenude intressid ning kuidas kasvab töötusprotsent.

“Maailmas valitseb praegu ebakindlus, samal ajal kui majapidamised on võlgadega koormatud.”

Suured laenukoormused ei tarvitse kujutada ohtu jätkuva hinnalanguse puhul – kui intressid vähenevad ja töötus ei kasva. Vastupidisel korral võivad paljudele jääda kätte raskesti realiseeritavad majad ja laenud, mis ületavad eluaseme väärtust.

Dagens Nyheteris juhitakse tähelepanu sellele, et eluasemelaenude protsendid on siiski kõrgemad kui hoiuarvete omad (“Räntan på sparkonton höjs mindre än på bolån,” 17. jaanuar 2012, Dagens Nyheter). Nimelt jälgis Dagens Nyheter suurpankade hoiuste intresse alates 2010. aasta 7. juulist, kui Riigipank tõstis intressimäära. Tulemus näitab, et tavalise hoiuarve intressid on tõusnud 1,24 protsendiüksust. Samal ajal on pangad kasutanud juhust tõsta eluasemelaenude intresse keskmiselt 2,4 protsentüksuse võrra (Compricer).

Loe lisaks:

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: