Liigu sisu juurde

Kardemoni linna rahvas ja röövlid – ettevaatust!

jaanuar 10, 2013
Egner2

Thorbjørn Egner

Ka eesti lugejale on tuntud norra lastekirjanik Thorbjørn Egneri nimi. Eesti keeles on ilmunud nii “Sööbik ja Pisik” kui “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”. Mõlemast on Eestis tehtud isegi telelavastus. Egneri raamatud teeb eriti nauditavaks see, et sinna lisatud laulud ja pildid on samuti autori enda tehtud. Möödunud 2012. aastal möödus 100 aastat kirjanikuhärra sünnist. Sel nädalal aga tekitas vastakaid arvamusi uues kuues tädi Sofi arvamusartikkel ajalehes Aftenposten (Norras). Rootsi lavastaja Sofia Jupitheri (olnud lavastaja nii Dramatenis kui Stockholms Stadsteateris, seega kahes väga hinnatud Rootsi teatris) avaldas arvamusloo, milles väljendas muret Kardemoni linna rahva ja röövlite sobilikkuses tänapäeva maailma. Nimelt takistavat seda tüüpi tekstid mitmekesistumise ja võrdõiguslikkuse rindel tehtavat tööd ja progressi (Sofia Jupither: “Kardemomme by skader barna,” 8. jaanuar 2013, Aftenposten).

jupither

Sofia Jupither

Artiklit lühidalt kokku võttes: Jupither kirjutab, et käis oma pea kaheksa-aastase pojaga rahvusteatris (kus ta hetkel ka ise tööl on) vaatamas Thorbjørn Egneri tekstile kirjutatud lasteetendust, mis läheb hetkel täissaalidele kaks korda päevas – asjaolu, mis teatriga seotud inimest ikka rõõmustab.

Siis algab etendus, ja mida me näeme? Pastelltoonides linn, kus kõik on rõõmsad ja punapõskedes tobude nägudega. Sõidetakse trammiga ja kavandatakse pidu – seda kõike kõrvulukustava marsimuusika taktis. Me saame teada, et kordnik on liiga leebe ja valitsev hoiak on: “Teisi kiusata ei tohi, ole sõbralik ja hea! [Eestikeelses versioonis:] Kes sest üle astub,  seda ootab trahv/[norrakeelses versioonis:] muidu tee aga mida tahad!” Seda mantrat korratakse lõputult ning see sarnaneb hirmuäratavalt paremäärmusliku retoorikaga. (Rootsis öeldakse: “kanna enda eest hoolt ja saada teised kus seda ja teist”.)

Ja lõpuks see juhtub! Nüüd ilmuvad välja röövlid, mässajad – need, kes kõik pea peale peaks pöörama, paigale loksunud ühiskonna tagurpidi pöörama ja meid naerma ajama. Arvasin mina. Aeglaselt kuid pöördumatult hakkan mõistma, et nad ei olegi mässajad, vandeseltslased lastega, need kes kirikus peeretavad ja lõunasöögiks jäätist mugivad. Need röövlid unistavad hoopis ühiskondlikus elus kaasalöömisest, ühiskonna osaks olemisest. Mul jääb suhu imelik maik.

Ja üha hullemaks läheb. Kui röövlitel on villand oma segamini kodust ja sellest, et neil pole midagi eriti süüa, jõuavad nad järeldusele, et neil on majja naist vaja. Ja kui nad mõistavad, et keegi end vabatahtlikult üles andma ei hakka, tulevad nad selle peale, et kõige targem oleks üks naisolend ära röövida. Ühesõnaga – koristamise ja toidutegemise jaoks on naist vaja. Kui ei õnnestu kedagi saada – näiteks isikliku sarmiga – ei jää muud üle, kui inimrööv.

Vaatan saalis ringi. Lavalt langevas tugevas valgusvihus on publikut hästi näha. Ma näen ligikaudu 300 last, kes naeravad ja käsi plaksutavad. Teist samapalju täiskasvanuid naeravad ja plaksutavad käsi ja ma mõistatan, kas olen oma armastatud Norrast kuhugi imetabasele luuludemaale sattunud? Mu poeg sosistab mulle kõrva, kui pahaseks tädi Sofi küll saavat, kui ta hommikul ärkab ja avastab, mida röövlid on teinud! Tema üllatus on suur, kui selgub, et see energiline naisterahvas hoopis rõõmustab, kui peab mõnd lohakat meesterahvast abistama.

/—/

Aga peale vaheaega järgnevad piinlikud episoodid järjepanu: proua Bastian valmistab maitsvaid roogasid – ja saab tänutäheks lille. (Naissoost) Papagoi lauab sugereeriva loo Brasiiliast, ise samal ajal puusi hööritades. Peale leebet survet märkavad röövlid, et ennast pesta on tore ja kogu värk lõpeb sellega, et nad lõpuks võetakse ühiskonna liikmetest, millega seoses täituvad nende suurimad soovid.

Oleme seega õppinud järgmist: ühiskond toimib kõige paremini, kui kõik on ühesugused, rõõmsad ja muidu muretsevad omaenda asjade pärast. Mehed ei oska puhtust pidada ega süüa teha. Naised rõõmustavad meeste eest hoolitsemise üle ja ei nõua vastutasuks midagi peale mõne harva roosi. Kõige suurem õnnetus on olla erinev ja mitte kuuluda üheülbalisse inimrühma. Võõrapärane on eksootiline ja põnev, kui see istub puuris. /—/ Last but not least – kui sa oled kasitud ja teed kangelastegusid, saad preemiaks ühtekuuluvuse ja naise.

Põhimõtteliselt on loo autor veendunud, et tegemist on siiski lausa otseselt kahjulikuga kasvavale põlvkonnale. Ta möönab, et tegemist on siiski kultuuripärandiga ja näitlejate töö on kõrgtasemeline ja puha, aga kogu töö, mis tehakse mitmekesistamise ja võrdõiguslikkuse rindel, minevat siiski tühja.

Artikli lõpetab rootsi proua sõnadega: „Niisiis, armas Norra, mitte üldse pahasti mõeldud küsimus ühelt tõeliselt sõbralt Rootsist – kas poleks aeg peale Thorbjørn Egneri 100-aastast elu teha samm 21. sajandisse ja see mees alatiseks maha matta?“

EgnerRootsi päevaleht Svenska Dagbladet võttis eile artikli kokku (“Norskt rövardrama döms ut,” 9. jaanuar 2013, Svenska Dagbladet). Artikli allikatel on Bjørn Egner, Thorbjørn Egneri poeg avaldanud arvamust, et proua Sifoa Juphiter on paljudest asjadest valesti aru saanud. Ta selgitab püüdlikult, et moraal majapidajanna puhul oli vastupidine – selgus, et röövlid pidid ise koristama hakkama.

Filosoofiaprofessor Trond Berg Eriksen leiab, et Sofia Jupitheril ei ole lihtsalt huumorimeelt ja et reaktsioon on rootslasele tüüpiline. “Miks ei võiks me täna nende vanamoeliste arusaamade üle naistest ja võõrastest naerda?” küsib ta Aftenposteni ridadel, väites lisaks seda, et sisserännanute debatt Rootsis on lausa suukorvistatud. Trond Berg Eriksen arvab, et selleteemaline debatt Rootsis puudub, kuna ollakse niivõrd hirmul, et su arvamus ei olegi see õige.

Kaja Korsvold viitab oma artiklis “Svensk regissør: – Egner er direkte skadelig for barn” (8. jaanuar 2013, Aftenposten) Anders Hegerile, kes avaldas möödunud aastal Egneri biograafia (Egner. En dannelseshistorie), kelle arvates on tervitatav, et Sofia Jupither möödunudaastase debatis sammu võrra kaugemale läheb. “Loomulikult sisaldab Kardemoni linna rahvas ja röövlid 1950ndate aastate väärtushinnanguid nii heas kui halvas, ent minu arvates on märkimisväärne, kuidas Jupither on kõige positiivse suhtes pime – selle suhtes, mis räägib omaksvõtmisest, sallivusest ja kokkukuuluvusest. Minu jaoks on arusaamatu, kuidas tema tubli teatriinimesena saab näha kunstivormis lastele võimalust õigete väärtushinnangute propagandaks.”

Sofia Jupitheri rahvuskaaslane Ulf Nilsson, rootsi lastekirjanik, ei ole üldse sama meelt, leides, et me ei tohiks ei Egnerist ega teistest lastekirjanikest lahti öelda pelgalt seetõttu, et nende loomingus on detaile, mis ei ole tänapäevased. “Kardemoni linnas oleme reisil vanavanaemade aega ja see on paljutki väärt.”

Kõmu tekitanud arvamusloo autor ise ütleb Rootsi Raadio kultuuriuudistele: “Nii, kui mainida sõna ‘paremäärmuslik’, tungleb rahvas su ümber nagu kärbsed suhkrutükil. Ma ju ei ütle, et see [tekst] on paremäärmuslik, vaid et see meenutab paremäärmuslikku retoorikat.” (Mina Benaissa: “Svensk rövarkritik upprör norrmän,” 9. jaanuar 2013, Sveriges Radio) –

Peale artikli ilmumist on teda ju muuhulgas süüdistatud huumorimeele puudumisest. Ta jääb siiski oma arvamusele kindlaks – naise rolli kujutamine on hirmus! “Meie, täiskasvanud, teame ju, et seal on ajast ja arust väärtushinnangud. Ent 3-aastasel ju ei ole neid referentsiraame. Lisaks on tunne, et ega me ise neist väärtushinnanguist päris priid polegi,” ütleb ta samas artiklis. Teda hämmastab, kui tugeva reaktsiooni artikkel tekitas.

Lõpetuseks hämmastugem esialgu eesti lugejatena vaid, millised debatid käivad Skandinaavias, meie naabermaades ja nentigem seni: Quod licet Iovi, non licet bovi (Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale). Tädi Sofi on alati ettevõtlikkuse sümboliks olnud!

Veel:

Lõpetuseks eesti vaatajatele tuttav etendus (NB! Algustiitrites on autori nimi valesti – Thortørn. Samamoodi on valesti kirjutatud nimi eestikeelsel väljaandel, nimelt Thornbjørn. Ei olnud vist toona Õnne 13 Torbjörn nii tuntud :)).

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: