Liigu sisu juurde

Nuudipäev ehk kanutipäev – 13. jaanuar?

jaanuar 13, 2013

Selles sissekandes püüaksime leida selgust, mis päevaga on nuudipäeva näol tegu ja millal täpsemalt viiakse kodudest välja jõulukuused. Eestis on kombeks jõuluaeg lõpetada kolmekuningapäeval e. 6 jaanuaril ning sellega seoses koristada ära ka jõuludekoratsioonid. Rootsis on vastavaks päevaks just nuudipäev ehk nagu rootslased seda päeva nimetavad: “Tjugondedag Knut”, mis tähendab tõlkes ca Knuti päev, kakskümmend päeva peale jõule. Sedagi päeva peeti varem 7. jaanuaril, ent tõsteti 18. sajandi algul üle 13. jaanuarile.

Knut_LavardEesti rahvapühade andmebaasis (Berta) selgitatakse, kes on see Knud, kellele viitab nuudipäev ehk kanutipäev. Knud Lavard oli Taani kuningas Erik Hea poeg, mitmete uuenduste tooja. Ta mõrvati 1131. aasta 7. jaanuaril, tõenäoliselt oli mõrvajaks ta nõbu ja rivaal Magnus Nilsson (kes oli valitud Västergötlandi kuningaks Rootsis). Knud Lavard ise kuningaks ei saanud, kuid tema poeg Valdemar I lasi ta kanoniseerida pühakuna. Või nagu väljendatakse Wikipedia leheküljel: Knud ei saanud pühakuks mitte tänu oma tegudele, vaid mõjukatele sugulastele. Selle järel tekkis mitmeid Knuti gilde. Nagu kombeks katoliku pühakutele – tema surmapäevast 7. jaanuarist tehti tema päev. Veel Bertast: “Legendi järgi määranud kuningas Knud IV Püha, et jõule tuleb tähistada 20 päeva. Knud Püha päeva tähistatakse kirikukalendris 19. jaanuaril, kuid rahvalikult 13. jaanuaril, mis on 20. päev peale jõule. Meie nuudipäevaga seotud pärimuses on need kaks Knudi segunenud üheks Taani kuningas Knudiks, kellega seotud püha võis olla nii 7. jaanuaril kui 13. jaanuaril.”

Tol ajal lõpetati jõuluaeg kolmekuningapäeval – nagu enamikes maades tänaseni – ja Knuti päev ehk nuudipäev oli kaua aega esimene argipäev peale jõule.

Kultuurilaeka veebilehe andmetel on nuudipäev Eestis laenatud püha, mida tähistatudki põhiliselt Põhja- ja Lääne-Eestis ning mis pärineb Skandinaaviast (seda tähistatavat ka Soomes ja Saksamaal). Nemadki nimetavad nuudipäeva jõulude lõpu pühaks. Seda veebilehte tsiteerides:

Kohalike arusaamade järgi on Taani tähtpäevapühaku Knut Lavardi nime tõlgitsetud Knut > nuut, ja õlgedest keeratud nuutide või kantsikutega aeti jõulud majast välja. Põhjarannikul levis komme ka soomlaste kaudu. Öeldi: “Hea Toomas (toomapäev, 21. dets.) toob jõulud, paha Nuut (nuudipäev, 7. jaan.) viib jõulud.”

Perest peresse käisid jalgsi või ka hobusega mehed, koos joodi ankrutest viimased õlled. Siin on selle kohta kirjapanek 1958. aastast.

“Tulid, suured õlgnuudid olid käes, korjasid kõik õllevaadi punnid ära. Panid kotti. Päris punni neile ei antud, anti mõni muu punnitaoline pulk.”

Kui naised olid juba alustanud oma argipäevast ketrustööd, tõmmati vokkidelt nöörid maha, tehti nalja, joodi õlut, tembutati. See oli rohkem noorte meeste ettevõtmine, taadid arutasid mõnigikord kalalemineku või hülgejahi asju, seadsid korda kalapüüseid, soovides vastastikku “head kalapüüki ja head hülgesaaki”. Kui noorem rahvas kõrtsi tantsima läks, ilmus kohale ka vanemat rahvast.

/—/

“Kõik mehed olid siis platsis, kui ühes peres õlu otsa sai, võeti vikk [pulk] vaadilt ära, keerati õlenuudi sisse ja mindi jälle edasi teise peresse. Joodi õlut, lauldi, mängiti ja tantsiti ringitantsu. Tantsijad liikusid lauldes üksteise käest kinni hoides, esimese pahem käsi sirutatud tagumisele tantsijale, tagumise parem käsi ette sirutatud esimesele tantsijale üle õla, esimese pahemast käest kinnihoidmiseks. Nii liigutakse läbi kambrite ja akende, üle katuste, jne. Tihti käib pillimees rongi-tantsijate ees.”

Rootsis on see päev endiselt tihedasti seotud jõuluperioodi lõpetamisega, mida kinnitab ka kõnekäänd “Tjugondedag Knut dansas julen ut”, mis tähendab tõlkes ca “Nuudipäeval tantsitakse jõulukuust välja” (Nordiska Museet). See pärineb laulusalmist, mida lapsed sel päeval koos laulsid:  “Nu är glada julen slut slut slut, julegranen dansas ut ut ut …”. Tänapäeval on käibel ka fraasid: “tjugondag Knut körs julen ut”, “tjugondag Knut dansar julen ut”, “tjugondag Knut kastas granen ut”, veidi vanem on ütlus: “Knut driver julen ut”. Tõlkes on tegemist erinevate variatsioonidega samal teemal – kas “jõulud aetakse välja”, “jõulud tantsitakse välja”, “kuusk visatakse välja” või “Knut ajab jõulud minema.”

See tava ei ole aga enam kuigi elujõuline, ent tuleb ette tänapäevalgi. Erinevates paikades on tekkinud nuudipäevakombed. Laste puhul on üks võimalus jälle ukselt uksele käia ja kommi küsida, kuna varasemalt joosti Knut-santidena talust tallu ja kerjati süüa-juua viimaseks jõululauaks.

Nordiska Museeti kodulehel pakutakse ka laululehti, mille järgi nuudoäeval erinevaid ringmänge mängida. Vaata siit.

No comments yet

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: